Uued ronimisseinad

Kevadel avanes võimalus ehitada ronimissein ühte üsna ebatõenäolisse kohta. Nimelt soovis ühe Lõuna-Eesti väikelinna pühakoda, et nende liikmetel oleks võimalik lisaks jumalasõnale ka ronimisest osa saada. Nüüdsest on Antslas esimene kogudus Eestis, kus on võimalik otse pihipingist ronimisseinale hüpata.

Kogu Antsla koguduse ronimisseina ehitamise protsess oli küllalt huvitav ja keerukas, kuivõrd katuseviilud ja laetalad liigendasid ruumipinda märkimisväärselt, nõudes ronimisseina pinna hoolikat läbimõtlemist ja projekteerimist. See kõik aga ununeb alati hiljemalt siis, kui su ees on lõpuks ronimisseinatäis särasilmseid lapsi.

Suvel sain aga väljakutseks ehitada ühe nädala jooksul kaks ronimisseina Soome. Kuigi tavaliselt lähtun põhimõttest, et iga sein mille ehitan, võiks olla täiesti unikaalne, mitte iseenda kordamine kaldenurkade ega värvilahenduste poolest, otsustasin, et seekordne projekt on kõige paremini teostatav, kui mõlemad seinad on üldjoontes samasuguse põhiplaaniga. Et kohapeal oldud aeg oleks võimalikult lühike, valmistasime kõik paneelid ning karkassimaterjalid eelnevalt Tartus ette – kõike kaks komplekti. Erinevuse tõi sisse vaid seinte värvilahendus ning tõsiasi, et üks seintest on mõeldud siseruumi ning teine välitingimustesse.

Esimene ronimissein läks Helsinki lähedale Gumbontalo keskusesse, teine aga pisut kaugemale põhja poole, Kankanpää rehabilitatsioonikeskusesse. Kokkuvõttes valmis töö isegi oodatust kiiremini ning vähem kui nädal pärast tööde alustamist olime taas kodus.

Kõige selle taustal on aga järgmise projektina haudumas suurem unistus, mis loodetavasti saab teoks juba lähikuudel.

Fotod: Kristin Juurmaa (www.captureandmove.com)